Õpidisaini analüüs – uuendatud kodutöö

Siin on 1. mai kodutöö uuendatud versioon, kuhu lisasin näidisülesanded kognitiivsete ja metakognitiivsete tööriistade kohta kursusel.

Kontaktpäev: Õpidisaini analüüs pedagoogiliste komponentide alusel: iseseisvate tööde tulemuste arutelu, versioon 2.

1. Programmi aadress ja tutvustus.

https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=20 (sisenemine võtmega)

Moodle kursus: Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises

Maht 40 tundi e. 1,5 EAP

Kursuse eesmärgiks on arendada ja lihvida oskust kirjutada korrektses eesti keeles. Eeldusena peavad kursusel osalejal olema põhioskused töötamisesks arvutikeskkonnas.

Valisin selle analüüsimiseks põhjusel, et kursusele omistati e-õppe kvaliteedimärk 2011. Oli huvitav jälgida kas ja kuidas on kursuse ülesehituses lähtutud  “Maatriksist õpetajale oma e-kursuse analüüsimiseks”, vt http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=1577

 2. Millal kasutamiseks?

Kasutamiseks veebipõhise täienduskoolituskursusena kõrgkoolis/ kutseõppeasutuses.

 
3. Kuidas töötamiseks?

Kursus on 100 % veebipõhine. Toimub iseseisev töö õppematerjalidega (5 sisupaketti), mida täiendavad mõtlemisülesanded, enesekontrollitestid, kirjalikud kodutööd, rühmatöö. Õppematerjal on üles ehitatud temaatiliselt. Kursusel on lingid abi- ja lisamaterjalidele. Tekste on võimalik teemade kaupa välja printida.

Kursus on Moodle keskkonnas, kaitstud parooliga.
4. Õpikeskkonna pedagoogilised elemendid

e-loengumaterjalid – teoreetiline sissejuhatus teemasse

Sõnastik – oluliste keeleterminite ja -mõistega koos seletuste ja näidetega. Üliõpilasel võimalik ise uusi mõisteid lisada ja neile seletusi otsida.

Üliõpilast aktiviseerivad elemendid: iseseisva töö ülesanded (mõtlemisülesanded, mitmesugused testid)

Kommunikatsioooni toetavad elemendid: rühmatöö, jutunurk.

Kõik elemendid  on tähistatud kindla sümboliga, mis muudab kursuse visuaalselt hästi jälgitavaks ja materjalid kergesti leitavaks.

Suur rõhk sõnumi disainil ja haaratavusel.

5. Kognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas

 Kognitiivsed tööriistad on TEADMISE LOOMISELE JA KONTROLLIMISELE SUUNATUD VAHENDID.

Antud kursusel on selleks e-loengumaterjalid, sõnastik, läbimõeldud suhtlus- ja tagasiside võimalused. Eriti tooksin esile enesekontrolli võimalusi: lünktestid, vabavastuselised testid jms), eneseanalüüs iseenda õigekirja strateegiate kohta.

 Näide testist, mis on loodud nii teadmise loomiseks kui kontrollimiseks

 KONTROLLI TEADMISI: KAS VÄIDE ON TÕENE VÕI VÄÄR?

1. Eesti keele õigekirjutus eristab palataliseeritud ja palataliseerimata häälikuid

Vastuse valikud: tõene/ väär

Väär, sest

Eesti õigekirjas ei märgita häälikute palatalisatsiooni

2. Eesti keeles vastab igale häälikule kirjas tavaliselt oma tähemärk

Vastuse valikud: tõene/ väär

Tõene, sest

Eesti õigekirja üldiseks aluseks on põhimõte anda kirjas võimalikult täpselt edasi kõiki häälikuid

jne.

 
6. Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas

Metakognitiivsed tööriistad on TEADMISE LOOMISE ja ENESETEGEVUSTE JÄLGIMISELE SUUNATUD VAHENDID.

 Antud kursusel on mitmeid metakognitsiooni toetavaid elemente, mis on suunatud ühisele probleemilahendamisele, näiteks foorum ja jutunurk.

 Metakognitiivse tasandi ülesanne, kus üliõpilast suunatakse teatud toetuselementidega oma tegevust jälgima ja reflekteerima.

Näide  sellisest ülesandest:

Kirjelda oma „õigekirja strateegiat”, st kuidas toimid Sina kirjutades. Võta arvesse ka sellel kursusel kogetut:

1) mõtle, milliseid vigu sa tegid;
2) mida mõtlesid/ arvestasid kirjutades;
3) mille põhjal otsustasid keelendite õigsuse üle;
4) jne

Esita argumenteeritud analüüs-kirjeldus (~1 lk) foorumisse „Refleksioon”.

7. Motivatsiooni tõstvad elemendid õpikeskkonnas

Uudiste rubriik (õppejõu võimalus motiveerida)

Kohest tagasisidet võimaldavad testid (näit. teema juures Algustähe õigekiri “Rakenda teadmisi” ülesanne)

Vastastikune postituste lugemine ja kommenteerimine.

Mitteeristav hindamine (võib vahel motivatsiooni tõsta, vahel mitte)
8. Toetuse elemendid

Peamiseks toetuse elemendiks on väga täpne tegevuskava, kus on kirjeldatud kursuse ajaline ja temaatiline ülesehitus ja selge hindamisskaala.

Toetuse elemendid on ka: rubriik “Küsimused – vastused,” jutunurk, sõnastik, kaaslaste arutelud  ja tuutori pidev tagasiside.
9. Milliseid õpimustreid saab õpikeskkonnas läbi viia?

Kursuse on materjal esitatud temaatiliselt, nädalate kaupa, kindlas järjekorras. Seetõttu õpimuster on keskkonna poolt määratletud.

(1)   Üliõpilane tutvub õppetekstiga ning loeb vajadusel tekstis viidatud lisamaterjale.

(2)   Üliõpilane lahendab mõtlemisülesanded ja materjali omandatust kontrollivad testid.

(3)   Üliõpilane esitab foorumisse kodutöö lahenduse.

(4)   Üliõpilane kommenteerib teiste kodutöid ning arutleb kaasüliõpilastega.

(5)   Üliõpilane saab tagasisidet tuutorilt ja hinnangu skaalal arvestatud – vaja täiendada.

 
10. Seosta õpikeskkonna pedagoogilised elemendid õppimisteooriate printsiipidega

e-loengumaterjalid ja drillülesanded (teadmiste testid) – biheivioristlik õppimise paradigma, sest ehitatud üles peamiselt teadmiste edastamisele ja kontrollimisele, mitte nende konstrueerimisele.

Osad iseseisva töö ülesanded on üles ehitatud kognitiivse õppimise käsitlustele. Üliõpilane peab kasutama baasteadmisi ja oskusi selleks, et  lahendada reaalseid õpisituatsioone. Näiteks, tuleb ülõpilasel kodutööna kirjutada ametikiri, järgides kõiki ametikirja vormistamise nõudeid.

Iseseisva lõputöö ülesande juures (“õigekirja strateegia”) avaldus sotsiaal-konstruktivistlik lähenemine, kus õppijad reflekteerivad oma tegevuse üle ja osalevad teadmiste loomisel.

Rühmatöö puhul avaldub sotsiaalne õppimine –  arutletakse, argumenteeritakse, kaitstakse oma seisukohti, õpitakse teiste omadest.

 
11. Plussid-miinused ja muud kommentaarid (tähelepanekud keskkonna hindamisel)

Plussid: selge struktuuriga, hõlpsasti kasutatav, huvitav. Meeldis ka see, et õppejõud on kursuse käigus teinud märkmeid kursuse edasise parendamise eesmärgil (arenduskava). Läbimõeldud õpijuhis ja tagasiside andmise moodused.

Miinused: materjalid lisalugemiseks võiksid olla elektroonilised (lingitud) tekstid. Veel rohkem võiks olla  vahendid, mis toetaks sotsiaalset õppimist ja ühisteadmise kujunemist. Meediumide valik võinuks olla mitmekesisem (animatsioonid, videomaterjal).

Õpidisaini analüüs

Kontaktpäev: Õpidisaini analüüs pedagoogiliste komponentide alusel: iseseisvate tööde tulemuste arutelu.

Ettekanne http://www.slideshare.net/karmentra/pidisaini-anals-7789118

1. Programmi aadress ja tutvustus.

https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=20 (sisenemine võtmega)

Moodle kursus: Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises

Maht 40 tundi e. 1,5 EAP

Kursuse eesmärgiks on arendada ja lihvida oskust kirjutada korrektses eesti keeles. Eeldusena peavad kursusel osalejal olema põhioskused töötamisesks arvutikeskkonnas.

Valisin selle analüüsimiseks põhjusel, et kursusele omistati e-õppe kvaliteedimärk 2011. Oli huvitav jälgida kas ja kuidas on kursuse ülesehituses lähtutud  “Maatriksist õpetajale oma e-kursuse analüüsimiseks”, vt http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=1577
2. Millal kasutamiseks?

Kasutamiseks  veebipõhise täienduskoolituskursusena kutseõppeasutuses või kõrgkoolis.

 
3. Kuidas töötamiseks?

Iseseisev töö õppematerjalidega (5 sisupaketti), mis on varieeritud  mõtlemisülesannete, enesekontrollitestide, kirjalike kodutööde ja rühmatööga. Õppematerjal on üles ehitatud temaatiliselt. Kursusel on lingid abi- ja lisamaterjalidele. Tekste on võimalik teemade kaupa välja printida.

Kursus on Moodle keskkonnas, kaitstud parooliga.
4. Õpikeskkonna pedagoogilised elemendid

e-loengumaterjalid – teoreetiline sissejuhatus teemasse.

Sõnastik – oluliste keeleterminite ja -mõistega koos seletuste ja näidetega. Üliõpilasel võimalik ise uusi mõisteid lisada ja neile seletusi otsida.

Üliõpilast aktiviseerivad elemendid: iseseisva töö ülesanded (mõtlemisülesanded, mitmesugused testid)

Kommunikatsioooni toetavad elemendid: rühmatöö, jutunurk.

Kõik elemendid  on tähistatud kindla sümboliga, mis muudab kursuse visuaalselt hästi jälgitavaks ja materjalid kergesti leitavaks.

Suur rõhk sõnumi disainil ja haaratavusel.

5. Kognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas

Kursusel on läbimõeldud suhtlus-, refleksiooni ja tagasiside võimalused.

Eriti tooksin esile enesekontrolli võimalusi, sh  mitmed lünktestid, vabavastuselised testid jms), eneseanalüüs iseenda õigekirja strateegiate kohta.
6. Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas

(metakognitsioon – ühine probleemilahendamine õpikeskkonnas).

Selleks on loodud võimalus rühmatöös, kus üliõpilased analüüsivad  koos ülesandeid. Samuti on kursusel kolm foorumit – uudiste foorum, küsimuste-vastuste foorum ja jutunurk.

 
7. Motivatsiooni tõstvad elemendid õpikeskkonnas

Uudiste rubriik (õppejõu võimalus motiveerida)

Kohest tagasisidet võimaldavad testid (näit. teema juures Algustähe õigekiri “Rakenda teadmisi” ülesanne)

Vastastikune postituste lugemine ja kommenteerimine

Mitteeristav hindamine (võib vahel motivatsiooni tõsta, vahel mitte)
8. Toetuse elemendid

Küsimused – vastused

Jutunurk

Sõnastik

Kaaslased

Tuutor

Palju iseseisva ja loova töö võimalusi

Õppijad on hästi instrueeritud (ajakava, selge hindamisskaala)
9. Milliseid õpimustreid saab õpikeskkonnas läbi viia?

Kursuse on materjal esitatud temaatiliselt, nädalate kaupa ja kindlas järjekorras. Seetõttu õpimuster on keskkonna poolt määratletud.

(1)   Üliõpilane tutvub õppetekstiga ning loeb vajadusel tekstis viidatud lisamaterjale.

(2)   Üliõpilane lahendab mõtlemisülesanded ja materjali omandatust kontrollivad testid.

(3)   Üliõpilane esitab foorumisse kodutöö lahenduse.

(4)   Üliõpilane kommenteerib teiste kodutöid ning arutleb kaasüliõpilastega.

(5)   Üliõpilane saab tagasisidet tuutorilt ja hinnangu skaalal arvestatud – vaja täiendada.

 
10. Seosta õpikeskkonna pedagoogilised elemendid õppimisteooriate printsiipidega

e-loengumaterjalid ja drillülesanded (teadmiste testid) – biheivioristlik õppimise paradigma, sest ehitatud üles peamiselt teadmiste edastamisele ja kontrollimisele, mitte nende konstrueerimisele.

Osad iseseisva töö ülesanded on üles ehitatud kognitiivse õppimise käsitlustele. Üliõpilane peab kasutama baasteadmisi ja oskusi selleks, et  lahendada reaalseid õpisituatsioone. Näiteks, tuleb ülõpilasel kodutööna kirjutada ametikiri, järgides kõiki ametikirja vormistamise nõudeid.

Iseseisva lõputöö ülesande juures on kogemusliku õppe elemente, sest üliõpilane peab reflekteerima oma tegevuse üle, näiteks:

Kirjelda oma „õigekirja strateegiat”, st kuidas toimid Sina kirjutades. Võta arvesse ka sellel kursusel kogetut:

1) mõtle, milliseid vigu sa tegid;
2) mida mõtlesid/ arvestasid kirjutades;
3) mille põhjal otsustasid keelendite õigsuse üle;
4) jne

Esita argumenteeritud analüüs-kirjeldus (~1 lk) foorumisse „Refleksioon”.

Rühmatöö puhul avaldub sotsiaalne õppimine –  arutletakse, argumenteeritakse, kaitstakse oma seisukohti, õpitakse teiste omadest.

Otsisin ka sotsiaal-konstruktivistlikke elemente (õppijad osalevad teadmiste loomisel), kuid ei märganud. Seda on vist keeleõppes (peamiselt reeglite rakendamine) väga raske eeldada.
11. Plussid-miinused ja muud kommentaarid (tähelepanekud keskkonna hindamisel)

Miinused: materjalid lisalugemiseks võiksid olla elektroonilised (lingitud) tekstid. Liiga vähe oli vahendid, mis toetaks sotsiaalset õppimist ja ühisteadmuse kujunemist. Meediumide valik võinuks olla veel mitmekesisem (animatsioonid, videomaterjal).

Plussid: selge struktuuriga, hõlpsasti kasutatav, huvitav. Meeldis ka see, et õppejõud on kursuse käigus teinud märkmeid kursuse edasise parendamise eesmärgil. Läbimõeldud õpijuhis ja tagasiside andmise moodused.

Õpiprogrammi analüüs

Nüüd selgus kursuse täpne pealkiri, mida analüüsima hakkan. See on Moodle kursus “Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises,” mis pärjati e-kursuse kvaliteedimärgiga 2011.

Karmen

10. ja 11. kodutöö

Tere,

10. kodutööna valin analüüsimiseks ühe kursuse Moodle õpikeskkonnast. Kuna hiljuti pärjati Krista Uibu kaks eesti keele kursust e-õppe kvaliteedimärgiga, siis püüan valida ühe neist. Kui mingil põhjusel sinna juurdepääs ei õnnestu, võtan analüüsimiseks enda Moodle kursuse Võrdlev koolikorraldus.

   11. kodutöö. Rühamatöö toimub koosseisus Nele Sarrapik, Astrid Sildnik, Viive Karusion, Anne Rosenberg ja Karmen Trasberg. Uuringu viime läbi Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis teemal Õppejõudude haridustehnoloogiliste pädevuste hetkeolukord. Eesmärk on välja selgitada, kuidas on õppetöö läbiviimine kõrgkoolis e-õpet kasutades muutnud pädevusi, millised on vajadused ja arenguvõimalused.

Karmen

9. kodutöö

See oli sümpaatne ülesanne, sest olen osalenud Comeniuse koolitusel Edward de Bono mõtlemismütside kasutamisest õppetöös. Vahepeal on de Bono oma teooriat ka edasi arendanud, pakkudes 6 mõtlemismütsi kõrvale ka 6 tegevuskinga (Six Action Shoes).  E-õppele võiks kohandada mõlemaid lähenemisi, ka neid omavahel kombineerides.

6 mõtlemismütsi elementi kasutaksin e-õppes rühmaarutelude juures ja seda järgmistel põhjustel:

toetab analüüsi ja refleksiooni sügavust, ei luba analüüsile lähenda lihtsustatult must-valgel skaalal

seab arutelule selged sihid ja raamid

võimaldab suunata analüüsi erinevatest aspektidest, hinnata ohte, riske, praktilist kasutegurit  

võimaldab anda ette kriteeriumid, mille alusel tuutor saab hiljem analüüsi hinnata ja tagasidestada.

8. kodutöö

 Valisin EDUCAUSE m-õppe raportist Art Envi

http://itunes.apple.com/app/art-envi/id286887208?mt=8#

 Tegemist on iPhone või iPodi liitega, mis võimaldab juurdepääsu suurde kunstikollektsiooni – tuhanded maailma parimad kunstiteosed koos taustainformatsiooniga kunstniku ja tema loomingu kohta. Võimaldab selekteerida infot ka ajaperioodi, kunstivoolu, piirkonna järgi.

Täisekraan, kõrgkvaliteetsete kunstiteostele võib lisada ka muusika, et rännak oleks veelgi nauditavam.

Püüan seda vahendit piloteerida, püstitades järgmised uurimisküsimused:

1. Millisele eagrupile on antud m-õppe vahend kõige sobilikum? Kas ja milliseid võimalusi pakub vahend õppe diferentseerimiseks (esimene kokkupuude kunstiga versus eelteadmised kunstivooludest?)

2. Kuidas võiks materjali kasutada erinevate õppeainete integreerimisel (ajalugu, kirjandus, muusika)?

Uurimisinstrumendina kasutaksin vahendi piloteerimisel eksperimenti, millele järgneksid grupiintervjuud õpilastega ning individuaalsed süvaintervjuud õpetajatega. 

 

  

7. kodutöö

Kodutöö 7: Koosta mõistekaart enesejuhitud õppimisega seotud mõistetest, mida loetud loengumaterjalidest leidsid. Millised nendest mõistetest oleks rakendatavad e-kursuse disainimisel, selgita, kuidas!

Loengumaterjalidest olid ülesande lahendamisel kõige enam abiks slaidid ning  artikkel Ruohotie ja Korpelainen “Muutused ühiskonnas, tööhõives ja koolituses: kuidas kohaneda”.

Kõige huvitavam kontseptsioon oli õpikontrakti (Personal learning contract) idee. Pedagoogika ajaloolasena tundsin siin äratundmisrõõmu, nimelt on täpselt samale ideele üles ehitatud Dalton plaani kool (loodud 1919 USA-s Helen Parkhursti poolt, tegutseb tänaseni), vt http://www.dalton.org/philosophy/plan/   See on progressiivse pedagoogika põhimõtetel loodud kool, mis väärtustab lapse loomupärast huvi õppimise vastu ning iseseisva töö oskust. Õpilane sõlmib õpetajaga lepingu, kus kirjeldatakse õppeülesandeid ning fikseeritakse tähtajad. Õpilane on ülesannete täitmisel iseseisev, õpetajal on juhendaja roll. Niisiis on enesejuhitud õppimise puhul tegemist pika, ajalooliselt kujunenud traditsiooniga.

Mõistekaart “Enesejuhitud õppimine”  http://www.glinkr.net/map/spot/2234/

E-kursuse kavandamisel rakendaksin antud juhul mõisteid õpipartnerlus, õpikontrakt, praktika töökogukonnas, refleksioon, tulemuste hindamine, kutseoskuste /ametipädevuse tõus ja selle tõendamine.

Nii foorumi arutelud, blogimine kui teised sotsiaalse tarkvara võimalused toetavad nii õpipartnerlust kui refleksiooni. Õppija professionaalse arengu dokumenteerimiseks kasutaksin lisaks ka e-portfoolio võimalust, kombineerides vastavalt eesmärgile erinevaid e-portfoolio tüüpe (hindamis-, õpi-,  esitlus- rühmaportfoolio vm). See võimaldaks õppijale organiseerida oma tegevusi, koguda ja esitleda oma erialast arengut tõendavaid dokumente, refleksioone jne.

6. Kodutöö

Valisin 6. kodutöö teemaks “Rollimäng e-õppes”

Olen püüdnud kõigil oma veebikursustel viia läbi vähemalt ühe rollimängu. See on rühmasisese arutelu aktiviseerimiseks väga tõhus, samuti aitab grupi liikmetel omavahel tuttavaks saada, innustab kaasüliõpilaste postitusi eriti tähelepanelikult lugema. 

Selleks jagan üliõpilastele kindlad rollid. Teatud tähtajaks esitavad nad foorumisse oma seisukohad ning järgnev nädal on aruteludeks, oma rollipositsiooni  kaitsmiseks ja selgitamiseks.

1)      Rollimängu kaasan kogu rühma – tavaliselt 14 inimest. Kui erandkorras on kursusel rohkem õppijaid, jagan rolle kahekaupa.

2)      Raskused rühmatöös:

a)      seoses ülesande mõistmisega probleeme kerkinud ei ole. Küll aga eeldab rollimäng loovust ja fantaasiat ja ma ei ole alati suutnud neid jõude käivitada. Vahel tunnen, et peaksin ehk rollikirjeldustesse rohkem intriigi sisse kirjutama, siis oleksid ka üliõpilased oma rollilahenduses leidlikumad, emotsionaalsemad.

b)     Rühmaliikmete vahel ülesannete jagamine on rollimängus tuutori ülesanne. Selleks, et arutelu oleks huvitav, dünaamiline ja tõesti MÄNGULINE, peab olema nii positiivseid kui negatiivseid (vähem valmis kompromissideks) rolle.

c)      Kõige suurem probleem on e-õppes toimuva rollimängu puhul ikkagi ajakavast kinnipidamine. Nädala võrra hilinenud postitus ei anna ülesande lahendusele enam mingit lisaväärtust. Eriti kahju on sellest kui mõni nn kandev roll vaikib, sellisel juhul võib rühmatöö üldse ebaõnnestuda.        

3)      Õpikeskkonna valiku ja selle funktsionaalsuste roll  on iga rühmatöö puhul kahtlemata väga oluline. Rollimängu puhul olen kasutanud senini vaid Moodle keskkonda ning tavalist foorumi arutelu. Selleks, et rühmas kujuneks jagatud arusaam, tuleks rollimängu puhul kõne alla ka mõne sünkroonse jututoa või veebikonverentsi kasutamine.  Samuti olen mõelnud fotograafia kasutamisele, kus rollilahendus pakutakse hoopis läbi autori tehtud fotode. Sellisel juhul kasutaksin ilmselt Nabble’i foorumi fotogalerii võimalusi, vt  http://www.nabble.com, millele järgneb arutelu foorumis.

5. kodutöö

 KODUTÖÖ 5

 Ülesande lahendamiseks tutvusin esmalt loengumaterjalidega http://www.tlu.ee/~kpata/haridustehnoloogiaTLU/loeng7.pdf 

http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-5loeng

ning artikliga Y.Kali; M.C.Linn, Technology-Enhanced Support Strategies for Inquiry Learning.- Spector, J.M jt. Handbook of Research on Educational Communications and Technology. Taylor & Francis, 2008.

 Lähtusin uurimuslikku õpet toetavast kolmest metaprintsiibist:

(1)   Make science accessible: paku vahendeid kontseptsioonide leidmiseks ja organiseerimiseks, aita seostada varasemate teadmistega. Teaduslikke lähtealuseid esitatakse õpilastele tihti kui abstraktseid dogmasid. HT vahendid võimaldavad visualiseerida erinevaid kontseptsioone, neid võrrelda ja nende baasilt sõnastada uurimisküsimus.

(2) Make thinking visible: paku vahendeid õppimise visualiseerimiseks.

(3) Help learners learn from each other: paku platvorm õppijate omavaheliseks suhtlemiseks, ideede jagamiseks ning tagasisidestamiseks.  

ÕPISITUATSIOON e-õppe kursuselt “Võrdlev koolikorraldus”

Teema: Millised on need tegurid, mis mõjutavad haridussüsteemide tulemuslikkust?

I. Toetudes oma varasematele teadmistele ja kogemustele too välja need tegurid, mis Sinu arvates kõige enam mõjutavad haridussüsteemi tulemuslikkust. Vali välja üks tegur ja sõnasta selle kohta hüpotees.

II. Leia uurimustulemusi, mis kinnitavad Sinu hüpoteesi või lükkavad selle ümber.

III. ARUTELU foorumis.

a)      Anna oma tulemusest teada kaasüliõpilastele.

b)      leidke rühma ühine seisukoht ning valige välja üks tulemuslikkust mõjutavatest teguritest.

IV. Valitud teguri alusel (näit. õpetajakoolitus, õppekava, koolivõrk vms) koostage rühmatöös JÄRELDUSKAART, kus te kavandate sammud Eesti haridussüsteemi muutmiseks ja tulemuslikuks juhtimiseks järgnevatel tasanditel:

1.      kuidas saab planeeritud muutust toetada haridusteadus?

2.      kuidas saab planeeritud muutust toetada seadusandlus?

3.      kuidas saab planeeritud muutust toetada hariduse rahastamine?

4.      kuidas saavad planeeritud muutust toetada ühiskondlikud organisastioonid?

4. kodutöö

Kodutöö 4.
Leidke erinevused, mille poolest mõistekaart (concept map) erineb mälukaardist (mind map) ja järelduskaardist (consequence map). Milliseid haridustehnoloogilisi vahendeid soovitate kasutada erinevat tüüpi teadmiste kaardistamise võimaluste toetamiseks?

VASTUS

Kõik need on graafilised vahendid teadmiste organiseerimiseks ja nende esitamiseks. Nende erinevus tuleneb eesmärgist, mõistekaart võimaldab luua konteksti, mälukaart on pigem omamoodi mnemotehnika, kuidas struktureerida teavet, et seda mäletada, loogiliselt resümeerida ja vajdusel taasesitada. Järelduskaart võimaldab aga hoopis tulevikku konstrueerida, kasutada alternatiivseid teid ja erinevaid stsenaariume läbi mängida.

Nüüd veidi täpsemalt koos viidetega:

 MÕISTEKAART on neist ehk kõige levinum, fookusküsimuse ümber ehitatud võrgustik allvaldkondadega.

Vastavalt (Novak, J.,D. & Cañas, A. 2008) on mõistekaardile omased teatud tunnused:

1. koosnevad mõistetest, mis on tavaliselt ümbritsetud ringide või kastikestega

ning mõisteid ühendavatest joontest, millega viidatakse mõistete vahelistele seostele. Joone kohale märgitud sõnad kujutavad ühendavaid sõnu või fraase ning täpsustavad kahe mõiste vahelist seost.

 2. mõisteid kujutatakse hierarhilisel kujul, s.t. kõige üldisemad mõisted asuvad mõistekaardi tipus, spetsiifilisemad mõisted on paigutatud allapoole.

 3. ristseoste loomine e. mõistekaardi erinevate osade või domeenide mõistete vahelised seosed või ühendused. Ristseosed aitavad näha, kuidas on mõistekaardil kajastatud ühe domeeni mõiste seotud teise domeeni mõistega.

Programme mõistekaartide loomiseks:

http://dabbleboard.com

http://www.glinkr.net

https://bubbl.us

http://cmap.ihmc.us/download

http://flowchart.com

Lugesin ka:

Novak, J.,D. & Cañas, A., J. The theory Underlying concept Maps and How to Construct and Use Them http://cmap.ihmc.us/Publications/ResearchPapers/TheoryCmaps/TheoryUnderlyingConceptMaps.htm

MÄLUKAART  -visuaalne õppimistehnika vahend, mis toetab mõtlemist, arusaamist ja mäletamist (põhineb nägemismälule).

Mälukaart aitab õpilasi:

• Märkemete tegemisel/konspekteerimisel
• Struktureerida mõtlemisprotsessi
• Töödelda informatsiooni
• Tulemusi loogiliselt kokku võtta ja teistele esitleda

http://www.visual-mind.com/concept_edu.html

JÄRELDUSKAART – visuaalne mõtlemis- ja õppimistehnika vahend, mis võimaldab mõelda ja konstrueerida tulevikku – võimalikke muutusi ühiskonnas, tehnoloogias, looduskeskkonnas jne. Tema eelis on selles, et võimaldab kaaluda erinevaid alternatiivseid võimalusi otsustusprotsessis. 

http://www.tdsb.on.ca/wwwdocuments/programs/ecoschools/docs/Consequence%20Mapping.pdf

Ja lõpetuseks üks sõnapilv (HEA ÕPETAJA OMADUSED), mis valmis meie pedagoogika aluste kursusel.