Kontaktpäev: Õpidisaini analüüs pedagoogiliste komponentide alusel: iseseisvate tööde tulemuste arutelu.
Ettekanne http://www.slideshare.net/karmentra/pidisaini-anals-7789118
1. Programmi aadress ja tutvustus.
https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=20 (sisenemine võtmega)
Moodle kursus: Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises
Maht 40 tundi e. 1,5 EAP
Kursuse eesmärgiks on arendada ja lihvida oskust kirjutada korrektses eesti keeles. Eeldusena peavad kursusel osalejal olema põhioskused töötamisesks arvutikeskkonnas.
Valisin selle analüüsimiseks põhjusel, et kursusele omistati e-õppe kvaliteedimärk 2011. Oli huvitav jälgida kas ja kuidas on kursuse ülesehituses lähtutud “Maatriksist õpetajale oma e-kursuse analüüsimiseks”, vt http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=1577
2. Millal kasutamiseks?
Kasutamiseks veebipõhise täienduskoolituskursusena kutseõppeasutuses või kõrgkoolis.
3. Kuidas töötamiseks?
Iseseisev töö õppematerjalidega (5 sisupaketti), mis on varieeritud mõtlemisülesannete, enesekontrollitestide, kirjalike kodutööde ja rühmatööga. Õppematerjal on üles ehitatud temaatiliselt. Kursusel on lingid abi- ja lisamaterjalidele. Tekste on võimalik teemade kaupa välja printida.
Kursus on Moodle keskkonnas, kaitstud parooliga.
4. Õpikeskkonna pedagoogilised elemendid
e-loengumaterjalid – teoreetiline sissejuhatus teemasse.
Sõnastik – oluliste keeleterminite ja -mõistega koos seletuste ja näidetega. Üliõpilasel võimalik ise uusi mõisteid lisada ja neile seletusi otsida.
Üliõpilast aktiviseerivad elemendid: iseseisva töö ülesanded (mõtlemisülesanded, mitmesugused testid)
Kommunikatsioooni toetavad elemendid: rühmatöö, jutunurk.
Kõik elemendid on tähistatud kindla sümboliga, mis muudab kursuse visuaalselt hästi jälgitavaks ja materjalid kergesti leitavaks.
Suur rõhk sõnumi disainil ja haaratavusel.
5. Kognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas
Kursusel on läbimõeldud suhtlus-, refleksiooni ja tagasiside võimalused.
Eriti tooksin esile enesekontrolli võimalusi, sh mitmed lünktestid, vabavastuselised testid jms), eneseanalüüs iseenda õigekirja strateegiate kohta.
6. Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas
(metakognitsioon – ühine probleemilahendamine õpikeskkonnas).
Selleks on loodud võimalus rühmatöös, kus üliõpilased analüüsivad koos ülesandeid. Samuti on kursusel kolm foorumit – uudiste foorum, küsimuste-vastuste foorum ja jutunurk.
7. Motivatsiooni tõstvad elemendid õpikeskkonnas
Uudiste rubriik (õppejõu võimalus motiveerida)
Kohest tagasisidet võimaldavad testid (näit. teema juures Algustähe õigekiri “Rakenda teadmisi” ülesanne)
Vastastikune postituste lugemine ja kommenteerimine
Mitteeristav hindamine (võib vahel motivatsiooni tõsta, vahel mitte)
8. Toetuse elemendid
Küsimused – vastused
Jutunurk
Sõnastik
Kaaslased
Tuutor
Palju iseseisva ja loova töö võimalusi
Õppijad on hästi instrueeritud (ajakava, selge hindamisskaala)
9. Milliseid õpimustreid saab õpikeskkonnas läbi viia?
Kursuse on materjal esitatud temaatiliselt, nädalate kaupa ja kindlas järjekorras. Seetõttu õpimuster on keskkonna poolt määratletud.
(1) Üliõpilane tutvub õppetekstiga ning loeb vajadusel tekstis viidatud lisamaterjale.
(2) Üliõpilane lahendab mõtlemisülesanded ja materjali omandatust kontrollivad testid.
(3) Üliõpilane esitab foorumisse kodutöö lahenduse.
(4) Üliõpilane kommenteerib teiste kodutöid ning arutleb kaasüliõpilastega.
(5) Üliõpilane saab tagasisidet tuutorilt ja hinnangu skaalal arvestatud – vaja täiendada.
10. Seosta õpikeskkonna pedagoogilised elemendid õppimisteooriate printsiipidega
e-loengumaterjalid ja drillülesanded (teadmiste testid) – biheivioristlik õppimise paradigma, sest ehitatud üles peamiselt teadmiste edastamisele ja kontrollimisele, mitte nende konstrueerimisele.
Osad iseseisva töö ülesanded on üles ehitatud kognitiivse õppimise käsitlustele. Üliõpilane peab kasutama baasteadmisi ja oskusi selleks, et lahendada reaalseid õpisituatsioone. Näiteks, tuleb ülõpilasel kodutööna kirjutada ametikiri, järgides kõiki ametikirja vormistamise nõudeid.
Iseseisva lõputöö ülesande juures on kogemusliku õppe elemente, sest üliõpilane peab reflekteerima oma tegevuse üle, näiteks:
Kirjelda oma „õigekirja strateegiat”, st kuidas toimid Sina kirjutades. Võta arvesse ka sellel kursusel kogetut:
1) mõtle, milliseid vigu sa tegid;
2) mida mõtlesid/ arvestasid kirjutades;
3) mille põhjal otsustasid keelendite õigsuse üle;
4) jne
Esita argumenteeritud analüüs-kirjeldus (~1 lk) foorumisse „Refleksioon”.
Rühmatöö puhul avaldub sotsiaalne õppimine – arutletakse, argumenteeritakse, kaitstakse oma seisukohti, õpitakse teiste omadest.
Otsisin ka sotsiaal-konstruktivistlikke elemente (õppijad osalevad teadmiste loomisel), kuid ei märganud. Seda on vist keeleõppes (peamiselt reeglite rakendamine) väga raske eeldada.
11. Plussid-miinused ja muud kommentaarid (tähelepanekud keskkonna hindamisel)
Miinused: materjalid lisalugemiseks võiksid olla elektroonilised (lingitud) tekstid. Liiga vähe oli vahendid, mis toetaks sotsiaalset õppimist ja ühisteadmuse kujunemist. Meediumide valik võinuks olla veel mitmekesisem (animatsioonid, videomaterjal).
Plussid: selge struktuuriga, hõlpsasti kasutatav, huvitav. Meeldis ka see, et õppejõud on kursuse käigus teinud märkmeid kursuse edasise parendamise eesmärgil. Läbimõeldud õpijuhis ja tagasiside andmise moodused.
karmentr 