Kommentaar Ingridi ametijuhendile

 

See oli postitatud 8.02. Ingridi blogisse

Mulle meeldib, et selles ametijuhendis on selgelt ja tugevalt rõhutatud haridustehnoloogi pedagoogiline nõustamis- ja koordineerimisalane tegevus. See tähendab, et on leitud hea tasakaal tehnoloogia ja hariduse vahel ning kumbki ei domineeri.
Mida ma siin ei näinud, on õpilane ja lapsevanem (kas haridustehnoloog ei puutugi koolis õpilasega kokku?) Ehk võiks haridustehnoloog olla rohkem seotud terve koolikogukonnaga? Näiteks algatades ja suunates IKT-st huvituvate õpilaste uurimistöid, samuti kaasates läbi uute meediumide lapsevanemaid?

Karmen

3. Kodutöö

3. Kodutöö: Loo biheivioristlikku õpiparadigma arvesse võttes õpidisaini kirjeldus.

Lähenesin õpiobjektile kui interaktiivsele õppematerjalide kogumile, mida saaksin lisada oma e-kursusele “Võrdlev koolikorraldus”. Ülesanne osutus keeruliseks, kuna ise eelistan kognitiivseid õppimiskäsitlusi ja ei kasuta kuigivõrd biheivioristlikku stiimul-reaktsiooni meetodit.

TEEMA: Kuidas kasutada Eurydice andmebaasi?

Kes õpib – õpetajakoolituse esmaõppe üliõpilased.

Mida õpib – õpiobjekti eesmärgiks on võimaldada võrdleva koolikorralduse ühe allika – haridusteabe võrgustiku Eurydice esmane kasutusvilumus.

Kuidas treenitakse?

(1)   Püüan saavutada õppija tähelepanu

(2)   Teavitan eesmärkidest

(3)    Stimuleerin eelteadmiste meenutamist

(4)   Esitan stiimuli (juhtumi näol) ja materjali uue teema õppimiseks

(5)   Toetan õppimist suunavate küsimustega

(6)   Annan võimaluse tagasisidestada oma teadmisi enesekontrolli testi abil. Võistlusmomenti selles ülesandes tekitada ei suutnud.

TUTOORIALI VÕIMALIK ÜLESEHITUS

1)  ÕPPIJA TÄHELEPANU SAAVUTAMINE

Tere tulemast õpetajakoolituse üliõpilane. Võtame ette ühise retke õppimaks tundma Eurydice andmebaasi.

Kas Sa tead, mida tähendab Eurydice?

a)     Antiik-Kreeka mütoloogiast tuntud kui valgusejumal Apollo tütar ja Orpheuse naine?

b)    Euroopa haridusteabe võrgustik?

Mõlemad vastused on õiged, kuid seekord vaatame Eurydice haridusteabe võrgustiku tähenduses.

2) ÕPIEESMÄRKIDEST TEAVITAMINE

Selle õpidisaini eesmärgiks on võimaldada võrdleva koolikorralduse ühe allika – haridusteabe võrgustiku Eurydice http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/index_en.php esmane kasutusvilumus.

3) EELTEADMISTE MEENUTAMINE

Tuletame meelde, millised Euroopa riigid kuuluvad Eurydice võrgustikku? Milliseid tähiseid kasutatakse rahvusvahelise hariduse klassifitseerimisel (ISCED standard) ja millised on riikide kohta kasutatavad lühendid?

4) STIIMUL UUE TEEMA ÕPPIMISEKS

 Juhtum: oled õpetaja ja saad teate Sinu klassi õppima asuvast Saksa õpilasest. Tema varasemad tunnistused ja iseloomustus on postiga kohale jõudnud. Eelmine õpetaja iseloomustab teda kui edasipüüdlikku õpilast väga heade tulemustega. Tema tunnistusel on peamiselt hinded 1 ja 2.  Püüa tõlgendada tema Saksamaal väljaantud koolitunnistust, tutvu sealse haridus- ja hindamissüsteemiga.

5) ÕPPIMISE TOETAMINE (MATERJAL+ SUUNAVAD KÜSIMUSED)

 Loe läbi Eurydice materjalid ja vasta küsimusele:

1. Miks nimetatakse Saksamaa haridussüsteemi diferentseerituks?
2. Millised on Saksamaa õpilaste tulemused rahvusvahelistes võrdlusuuringutes?
3.  Mitme palli skaalal hinnatakse Saksamaa üldhariduskoolis ning mis on hinde tähendus?

6) KORDAMINE JA TAGASISIDE

Hot Potatoes tarkvara abil loodud valikvastustega enesekontrolli test.

iPad’i küsimustik

Kommentaar rühmaliikmete vastustele iPad’i kasutamise kohta

 iPadi kasutamise lihtsust hinnati väga erinevalt, hinnangud 3-5, mis mõnevõrra üllatas. Mulle tundus, et reklaamiklipp just rõhubki selle toote lihtsusele ja käepärasusele, ise hindasin kasutamise lihtsust kõrgelt.

 iPadi võimaliku mõju hinnangud õpiprotsessile varieerusid 2-5. Ise olen selles küsimuses kindlasti optimistlik. Kui ipad õpivahendina on kättesaadav ja selle kasutamine õpetaja poolt targalt kavandatud, on selle mõju kindlasti märkimisväärne. Aga ikkagi tingimusel, et selle kasutamine on kavandatud ja juhendatud.

 iPadi käepärasust hinnati meie rühmas kõrgelt (4-5). Endal kogemus puudub, kuid reklaami põhjal tundus see erakordselt kasutajasõbralik

 iPadi potentsiaali keskenduda olulisele informatsioonile hinnati rühmas suhteliselt kõrgelt (enamus hinnaguid 4-5). Ei näe põhjust teistmoodi arvata, kuigi hakkasin kahtlema selle küsimuse sisus ja mõttes.

 iPadiga õppimist pidasid interaktiivseks enamus vastajatest. Nõustun, sest see ongi toote eesmärk, pakkuda operatiivselt mitmetasandilist infot, olles samal ajal materjaliga interaktiivses suhtes.

Mida järeldan?

Ilmselt sõltub hinnangute varieeruvus isiklikust kasutuskogemusest või selle puudumisest. Arvestades sellega, et enamus kursusel osalejatest töötavad ise haridustehnoloogina, võiks hinnangud tootele ja selle kasutusvalmidus ehk kõrgem olla?  Saan aru, et iPad ei ole siiski hetkel rahaliselt jõukohane õpivahend ja järeldan, et nii toote arendus kui hind on kujunemisjärgus (loodetavalt soodsamaks).

Millised on minu arvates iPad’i lubavused õppimiseks?

Selle kasutuslihtsus- ja mugavus ning käepärasus on kindlasti positiivsed faktorid. Vahendi tegelikku mõju võiks proovida mõõta mõne eksperimendiga (nagu seda tehti sülearvutite kasutamise mõõtmisel ainetunnis).

Lihtsalt hüpoteetiliselt pakun välja, et iPad lubab õppetööd rohkem diferentseerida (eritasemelised ülesanded akadeemiliselt edukate ja vähemedukate tarvis), samuti vanuseliste, sooliste eripäradega arvestamine. Ka PISA 2006 ja 2009 tulemused kinnitavad, et Eestis saavutavad teadmiste baastaseme enamus õpilastest (87%), kuid kõrgemale tasemele jõudnute osakaal on väike, eriti funktsionaalses ja matemaatilises lugemisoskuses. See näitab, et meil on potentsiaali töös ANDEKATE ÕPILASTEGA ja just siin oleks elektrooniliste õppevahendite kasutusala piiramatu. 

Karmen

Haridustehnoloogi ametijuhend

Panin kirja ülikooli haridustehnoloogi ametijuhendi. Peamiselt inspireeris mind Marju kirjatükk, mõningatele ülesannetele osutasin aga ka oma kogemusest lähtuvalt. Igatahes tundub üliinimene olevat see haridustehnoloog! Karmen

ÜLIKOOLI HARIDUSTEHNOLOOGI AMETIJUHEND

–         kogub ja valdab informatsiooni haridustehnoloogiliste vahendite kasutamise kohta ülikoolis,

–         tutvustab õppejõududele e-õppe didaktikat, uusi tehnoloogiaid ja multimeedia vahendeid, korraldades e-õppe alaseid koolitusi,

–         pakub õppejõududele jooksvalt tehnoloogilist ja metoodilist abi e-kursuste loomisel ja läbiviimisel,

–         tunneb ühe valdkonna (näiteks kasvatusteaduste) eripära ja oskab sellest lähtuvalt pakkuda spetsiifilist abi e-kursuste õpidisaini, sobivate tehniliste vahendite ning õpetamise strateegiate osas,

–         on ise vähemalt ühe e-õppe kursuse autor,

–         initsieerib ja aitab käigus hoida koostöövõrgustikke, e-õppe alaseid rahvusvahelisi projekte,

–         tõstab üliõpilaste e-õppe alast teadlikkust, toetab ja innustab neid e-kursustel osalema,

–         kirjutab ja publitseerib õppevahendeid, tutvustab oma kogemusi konverentsidel ja meedias,

–         toetab e-õppe alast kogukondlikku kultuuri,

–         osutab ja pakub lahendusi e-õppe alastele probleemidele , vahendades neid ülikooli juhtkonnale.

Enesetutvustus

Olen doktorant ja samal ajal Tartu Ülikooli lektor. Õpetan sotsiaal- ja haridusteaduskonnas kursusi: võrdlev koolikorraldus, kooli ajalugu ja multikultuuriline haridus. Kursusel “Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon” osalen külalisüliõpilasena, et lõpetada oma doktoriõpingud. Varasem kokkupuude haridustehnoloogia valdkonnaga on napp, olen püüdnud varustada Moodle veebitoega oma kursusi ning teinud ühe õppefilmi waldorfkoolidest.