Siin on 1. mai kodutöö uuendatud versioon, kuhu lisasin näidisülesanded kognitiivsete ja metakognitiivsete tööriistade kohta kursusel.
Kontaktpäev: Õpidisaini analüüs pedagoogiliste komponentide alusel: iseseisvate tööde tulemuste arutelu, versioon 2.
1. Programmi aadress ja tutvustus.
https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=20 (sisenemine võtmega)
Moodle kursus: Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises
Maht 40 tundi e. 1,5 EAP
Kursuse eesmärgiks on arendada ja lihvida oskust kirjutada korrektses eesti keeles. Eeldusena peavad kursusel osalejal olema põhioskused töötamisesks arvutikeskkonnas.
Valisin selle analüüsimiseks põhjusel, et kursusele omistati e-õppe kvaliteedimärk 2011. Oli huvitav jälgida kas ja kuidas on kursuse ülesehituses lähtutud “Maatriksist õpetajale oma e-kursuse analüüsimiseks”, vt http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=1577
2. Millal kasutamiseks?
Kasutamiseks veebipõhise täienduskoolituskursusena kõrgkoolis/ kutseõppeasutuses.
3. Kuidas töötamiseks?
Kursus on 100 % veebipõhine. Toimub iseseisev töö õppematerjalidega (5 sisupaketti), mida täiendavad mõtlemisülesanded, enesekontrollitestid, kirjalikud kodutööd, rühmatöö. Õppematerjal on üles ehitatud temaatiliselt. Kursusel on lingid abi- ja lisamaterjalidele. Tekste on võimalik teemade kaupa välja printida.
Kursus on Moodle keskkonnas, kaitstud parooliga.
4. Õpikeskkonna pedagoogilised elemendid
e-loengumaterjalid – teoreetiline sissejuhatus teemasse
Sõnastik – oluliste keeleterminite ja -mõistega koos seletuste ja näidetega. Üliõpilasel võimalik ise uusi mõisteid lisada ja neile seletusi otsida.
Üliõpilast aktiviseerivad elemendid: iseseisva töö ülesanded (mõtlemisülesanded, mitmesugused testid)
Kommunikatsioooni toetavad elemendid: rühmatöö, jutunurk.
Kõik elemendid on tähistatud kindla sümboliga, mis muudab kursuse visuaalselt hästi jälgitavaks ja materjalid kergesti leitavaks.
Suur rõhk sõnumi disainil ja haaratavusel.
5. Kognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas
Kognitiivsed tööriistad on TEADMISE LOOMISELE JA KONTROLLIMISELE SUUNATUD VAHENDID.
Antud kursusel on selleks e-loengumaterjalid, sõnastik, läbimõeldud suhtlus- ja tagasiside võimalused. Eriti tooksin esile enesekontrolli võimalusi: lünktestid, vabavastuselised testid jms), eneseanalüüs iseenda õigekirja strateegiate kohta.
Näide testist, mis on loodud nii teadmise loomiseks kui kontrollimiseks
KONTROLLI TEADMISI: KAS VÄIDE ON TÕENE VÕI VÄÄR?
1. Eesti keele õigekirjutus eristab palataliseeritud ja palataliseerimata häälikuid
Vastuse valikud: tõene/ väär
Väär, sest
Eesti õigekirjas ei märgita häälikute palatalisatsiooni
2. Eesti keeles vastab igale häälikule kirjas tavaliselt oma tähemärk
Vastuse valikud: tõene/ väär
Tõene, sest
Eesti õigekirja üldiseks aluseks on põhimõte anda kirjas võimalikult täpselt edasi kõiki häälikuid
jne.
6. Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas
Metakognitiivsed tööriistad on TEADMISE LOOMISE ja ENESETEGEVUSTE JÄLGIMISELE SUUNATUD VAHENDID.
Antud kursusel on mitmeid metakognitsiooni toetavaid elemente, mis on suunatud ühisele probleemilahendamisele, näiteks foorum ja jutunurk.
Metakognitiivse tasandi ülesanne, kus üliõpilast suunatakse teatud toetuselementidega oma tegevust jälgima ja reflekteerima.
Näide sellisest ülesandest:
Kirjelda oma „õigekirja strateegiat”, st kuidas toimid Sina kirjutades. Võta arvesse ka sellel kursusel kogetut:
1) mõtle, milliseid vigu sa tegid;
2) mida mõtlesid/ arvestasid kirjutades;
3) mille põhjal otsustasid keelendite õigsuse üle;
4) jne
Esita argumenteeritud analüüs-kirjeldus (~1 lk) foorumisse „Refleksioon”.
7. Motivatsiooni tõstvad elemendid õpikeskkonnas
Uudiste rubriik (õppejõu võimalus motiveerida)
Kohest tagasisidet võimaldavad testid (näit. teema juures Algustähe õigekiri “Rakenda teadmisi” ülesanne)
Vastastikune postituste lugemine ja kommenteerimine.
Mitteeristav hindamine (võib vahel motivatsiooni tõsta, vahel mitte)
8. Toetuse elemendid
Peamiseks toetuse elemendiks on väga täpne tegevuskava, kus on kirjeldatud kursuse ajaline ja temaatiline ülesehitus ja selge hindamisskaala.
Toetuse elemendid on ka: rubriik “Küsimused – vastused,” jutunurk, sõnastik, kaaslaste arutelud ja tuutori pidev tagasiside.
9. Milliseid õpimustreid saab õpikeskkonnas läbi viia?
Kursuse on materjal esitatud temaatiliselt, nädalate kaupa, kindlas järjekorras. Seetõttu õpimuster on keskkonna poolt määratletud.
(1) Üliõpilane tutvub õppetekstiga ning loeb vajadusel tekstis viidatud lisamaterjale.
(2) Üliõpilane lahendab mõtlemisülesanded ja materjali omandatust kontrollivad testid.
(3) Üliõpilane esitab foorumisse kodutöö lahenduse.
(4) Üliõpilane kommenteerib teiste kodutöid ning arutleb kaasüliõpilastega.
(5) Üliõpilane saab tagasisidet tuutorilt ja hinnangu skaalal arvestatud – vaja täiendada.
10. Seosta õpikeskkonna pedagoogilised elemendid õppimisteooriate printsiipidega
e-loengumaterjalid ja drillülesanded (teadmiste testid) – biheivioristlik õppimise paradigma, sest ehitatud üles peamiselt teadmiste edastamisele ja kontrollimisele, mitte nende konstrueerimisele.
Osad iseseisva töö ülesanded on üles ehitatud kognitiivse õppimise käsitlustele. Üliõpilane peab kasutama baasteadmisi ja oskusi selleks, et lahendada reaalseid õpisituatsioone. Näiteks, tuleb ülõpilasel kodutööna kirjutada ametikiri, järgides kõiki ametikirja vormistamise nõudeid.
Iseseisva lõputöö ülesande juures (“õigekirja strateegia”) avaldus sotsiaal-konstruktivistlik lähenemine, kus õppijad reflekteerivad oma tegevuse üle ja osalevad teadmiste loomisel.
Rühmatöö puhul avaldub sotsiaalne õppimine – arutletakse, argumenteeritakse, kaitstakse oma seisukohti, õpitakse teiste omadest.
11. Plussid-miinused ja muud kommentaarid (tähelepanekud keskkonna hindamisel)
Plussid: selge struktuuriga, hõlpsasti kasutatav, huvitav. Meeldis ka see, et õppejõud on kursuse käigus teinud märkmeid kursuse edasise parendamise eesmärgil (arenduskava). Läbimõeldud õpijuhis ja tagasiside andmise moodused.
Miinused: materjalid lisalugemiseks võiksid olla elektroonilised (lingitud) tekstid. Veel rohkem võiks olla vahendid, mis toetaks sotsiaalset õppimist ja ühisteadmise kujunemist. Meediumide valik võinuks olla mitmekesisem (animatsioonid, videomaterjal).
karmentr 